Sporditurvalisus

Tartu Uisukool (Iluuisutamisklubi Tartu MTÜ)
KODUKORD
Vaimset, füüsilist või seksuaalset turvalisust ohustavate olukordade ennetamise ning
juhtumitele reageerimise, teavitamise ja lahendamise kodukord
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Käesolev kodukord (edaspidi kord) on koostatud Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA
(edaspidi EADSE) 2021.a. juhendi Spordipersonali käitumisjuhend laste ja noorte
väärkohtlemise ennetamiseks ning juhtumite lahendamiseks alusel ning lähtub selles esitatud
mõistetest ja sätetest. Korra kinnitab spordialaliit/spordiklubi/spordikool ja see on
organisatsiooni töötajatele, treeneritele, treenitavatele ja treenitavate vanematele ja/või
eeskostjatele (edaspidi lapsevanematele) järgimiseks kohustuslik.
1.2. Mõisted
1) vaimse väärkohtlemisega tekitatakse pingeseisund, mis võib põhjustada lapse
emotsionaalsele arengule raskeid või pöördumatuid kahjustusi. Spordis võib vaimne
väärkohtlemine leida aset näiteks järgmistes olukordades: pidev kritiseerimine, sarkasmi
kasutamine ja ironiseerimine sportlase suunal või tagasisidest ilmajätmine, sõimamine,
alandamine, mahategemine, mõnitamine, sportlase ignoreerimine ja tõrjumine, liigse surve
avaldamine.
2) füüsilineväärkohtlemine on tahtlik füüsilise jõu kasutamine, mis võib põhjustada lapsele
kergemaid, raskemaid või eluohtlikke füüsilisi ja psühholoogilisi kahjustusi. Spordis võib
füüsiline väärkohtlemine leida aset näiteks järgmistes olukordades: treeningtsükli intensiivsus
ületab lapse kehalist võimekust, võistlema suunamine või võistlemise toetamine hoolimata
vigastusest, treener sunnib tegema harjutusi hoolimata ohust tervisele.
3) seksuaalne väärkohtlemine on lapse kaasamine igasugusesse seksuaalsesse tegevusse,
millega ta ei ole nõus või mille sisust ta ei saa aru ning mille paneb toime täiskasvanu või
teine laps, kes on vanuse või arengutaseme poolest vastutus-, usaldus- või võimusuhetes
kannatanuga.
4) ahistamine on teise inimese soovimatu käitumine, mis loob ebamugavust, alandab
ahistatavat ja tema väärikust. Ahistamine võib olla seksuaalne või sooline. Väärkohtlemist ja
ahistamist tuleb ennetada ja sellega võidelda, sest nendega kaasnevad mitmesugused lühi- ja
pikaajalised mõjud: keskendumisvõime alanemine, unehäired ja unetus, ärevus, depressioon,
stress, madal enesehinnang või liigne enesekindlus, kehvad sooritused treeningutel/võistlustel,
negatiivne mõju klubi teistele liikmetele ja lähedastele, usaldustunde vähenemine.
5) laste väärkohtlemine on mis tahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja
psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi.
6) hädas olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle
käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist (LasteKS § 30). Kohustus
hädaohus olevast lapsest teatada hädaabinumbril 112 on kõigil isikutel, kellel on olemas teave
hädaohus olevast lapsest (LasteKS § 31).
7) abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema
väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle
käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu (LasteKS § 26).
8) hooletusse jätmine on lapsevanema, hooldaja jt (sh.treeneri) kohustuste mittetäitmine lapse
füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse arengu eest hoolitsemisel, mis võib kahjustada
lapse eakohast arengut ning vaimset ja füüsilist tervist. Lapse ohutuse tagamata jätmine, sh
arvestades lapse sõltuvust täiskasvanust, on näiteks sportlase toidu või joogita jätmine,
ebapiisav puhkus ja taastumine, füüsiliselt turvalise treeningukeskkonna mittepakkumine,
arenguliselt või kehaliste võimete mõttes ebasobivate treeningumeetodite kasutamine,
ületreening ja ülekoormusvigasuste vältimata jätmine, ignoreerimine ning tähelepanust ja
tagasisidest ilmajätmine jne. Hooletusse jätmiseks loetakse veel kohasest arstiabist keeldumist
ja spordi turvavarustuse mitterakendamist treeningul või võistlusel.
9) spordipersonal (töötaja) on kes tahes juhendaja, treener, mänedžer, võistkonna abiline,
ametnik, meditsiinitöötaja, füsioterapeut, massöör, kohtunik vm isik spordiorganisatsioonis.
10) treener on sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel
ontreeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses.
11) treenitav on spordiklubi, spordikooli või spordialaliidu sporditegevuses osalev laps või
noor.
1.3. Kord reguleerib spordialaliidus, spordiklubis, spordikoolis jm tegutsevate juhatuse liikmete,
töötajate (sh treenerid, tugipersonal), treenitavate (sh lapsed ja noored) ja lastevanemate suhteid ja
käitumist. Kõik osapooled lähtuvad ausa mängu põhimõtetest, austades treenitavate õigust treenida
avatud, lugupidavas, turvalisust ja heaolu tagavas keskkonnas.
1.4. Kord on tööandja (spordialaliit, spordiklubi, spordikool) ja töötaja vahelises lepingus sätestatud
ametijuhendi lahutamatu osa. Kord on ka treenitavaga (või tema lapsevanemaga/eeskostjaga)
sõlmitava teenuslepingu lahutamatu osa. Kord on avalikult kättesaadav (Tartu Uisukooli) kodulehe
aadressil www.iktartu.ee
1.5. Sporditurvalisust (sh vaimne, füüsiline, seksuaalne väärkohtlemine või ahistamine) ohustava
olukorra ilmnemisel on töötaja, treener, lapsevanem või treenitav kohustatud reageerima. Tõsisema
rikkumise puhul tuleb koheselt teavitada politseid.
1.6. Korras sätestatud rikkumiste esmaseks käsitlejaks on üldjuhul treener koos juhtumiga seotud
osapooltega. Juhul kui on ohtu seatud ühe poole turvalisus ja/või õigused, kaasatakse vajadusel
juhtumi lahendamisse lapsevanem(ad) ja teised spetsialistid (spordiklubi/spordialaliidu juhtkond,
lastekaitsetöötaja, psühholoog, noorsoopolitseinik, EADSE jt).
1.7.Rikkumiste menetlemisel rakendatakse käesolevas korras kehtestatud distsiplinaarmenetluse
sätteid.
2. TREENERI JA TÖÖTAJA KÄITUMINE
2.1. Treeneri ja töötaja lugupidav käitumine väljendub järgnevas:
1) kasutab suhtlemisel lugupidavat kõnestiili;
2) ei salli ega julgusta mistahes kiusamist;
3) ei käitu teist alandavalt, ähvardavalt ja halvustavalt (sh märkused keha kohta);
4) ei kasuta rassistliku või diskrimineerivat kõnestiili;
5) ei kohtle treenitavaid ebavõrdselt.
2.2. Treeneri ja töötaja eetiline käitumine väljendub järgnevas:
1) ei flirdi alaealisest treenitavaga, isegi juhtudel, kui alaealine seda ise soovib;
2) ei sõiduta alaealist treenitavat mootorsõiduki vm vahendiga ilma eelnevalt lapsevanema
kokkuleppeta;
3) ei otsi väljaspool treeningut treenitavaga treeningprotsessiga mitte seonduvalt pidevalt kontakti;
4) ei kasuta treenitavaga ühist riietusruumi samal ajal;
5) ei ööbi ilma lapsevanemaga eelnevalt kooskõlastamata alaealisega ühes toas;
6) ei kutsu treenitavat endale külla ega lähe treenitava koju lapsevanemaga kooskõlastamata;
7) ei korralda üks-ühele kohtumisi (v.a juhul, kui kohtumine on seotud arenguvestlusega vm
tagasiside andmisega treenitavale ning selleks tuleb kasutada avalikke ruume ja eelnevalt
teavitada lapsevanemat ja/või klubi juhtkonda);
8) ei kingi treenitavale raha ega tee ebasobivaid hinnalisi kingitusi;
9) võtab arvesse ja ei sunni treenitavat vigastusega treenima/võistlema.
2.3. Treener ja töötaja austab treenitava õigust kehalisele puutumatusele:
1) treenitavaga ei looda üldjuhul füüsilist kontakti, v.a.juhul,kui see toimub mõlemapoole nõusolekul
ning on seotud juhendamise, julgustamise või lohutamisega;
2) kui spordiala spetsiifika nõuab treenerilt füüsilist kontakti treenitavaga, siis treener selgitab
treeneritavale ja tema lapsevanematele/eestkostjatele tagamaks avatuse ja üksteisemõistmise;
3) enne füüsilist kontakti nõudvate harjutuste sooritamist treeningu raames küsib treener treenitavalt
nõusolekut.
2.4. Treener ja töötaja tagab soopõhiselt ahistamisvaba keskkonna:
1) ei alanda vastassugu või soopõhiselt;
2) ei kiusa vastassugu või soopõhiselt.
3) ei suhtu vastassoost treenitavasse halvustavalt ega solvavalt;
2.5. Treener ja töötaja tagab seksuaalselt ahistamisvaba keskkonna:
1) ei tee seksuaalse või mitmetähendusliku alatooniga nalju, märkusi, žeste, kommentaare treenitava
suunal ega kuuldes;
2) ei tee märkusi treenitava seksuaalse orientatsiooni kohta;
3) ei tee treenitavatest ega treenitavatele sobimatu seksuaalse sisuga postitusi erinevate
sotsiaalmeedia kanalite (nt Instagram, Facebook, Snapchat, TikTok jt) kaudu;
4) ei tee ettepanekut astuda seksuaalvahekorda.
2.6. Treener ja töötaja tagab uimastivaba keskkonna, mis väljendub järgnevas:
1) ei tarvita tööülesannete täitmisel alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid(ilma arsti
ettekirjutuseta) ega ole alko-, või narkojoobes;
2) ei paku treenitavatele alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ega julgusta neid
kasutama.
2.7. Treeneri või töötaja poolsed rikkumised:
1) kui treener või töötaja on treenitava arvates mõnda ülaltoodud käitumisnormi rikkunud, teavitab
treenitav sellest lapsevanemat. Lapsevanem hindab saadud teavet ning pöördub selgitusteks kas
treeneri, töötaja, juhtkonna või määratud usaldusisiku poole;
2) kui treener või töötaja on lapsevanema arvates mõnda ülaltoodud käitumisnormi rikkunud, teavitab
lapsevanem sellest klubi juhtkonda;
3) rikkumise asjaolude selgitamiseks on juhtkonnal õigus nõuda treenerilt või töötajalt seletuskirja
kirjutamist. Seletuskirja kirjutamisest keeldumise, samuti seletuses valeandmete esitamise eest võib
juhtkond algatada distsiplinaarmenetluse.
3. TREENITAVA KÄITUMINE
3.1. Treenitava, sh alaealisest treenitava lugupidav käitumine väljendub järgnevas:
1) kasutab lugupidavat kõneviisi;
2) ei käitu teiste suhtes alandavalt,ähvardavalt ja halvustavalt;
3) ei kasuta rassistlikku või diskrimineerivat kõneviisi;
4) aktsepteerib kohtunike otsuseid;
5) aktsepteerib treenerite/töötajate otsuseid.
3.2. Alaealisest treenitava eetiline käitumine väljendub järgnevas:
1) alaealine treenitav ei flirdi treeneri ja/või töötajaga, isegi juhtudel kui treener või töötaja seda lubab
või soovib;
2) alaealine treenitav ei lase end sõidutada treeneri ja/või töötaja mootorsõiduki vm vahendiga ilma
lapsevanema loata;
3) ei otsi väljaspool treeningut treeneri ja/või töötajaga mittevajalikku kontakti (nt helistades jms);
4) alaealine treenitav ei kasuta treeneri ja/või töötajaga ühist riietusruumi samal ajal;
5) alaealine treenitav ei ööbi treeneri ja/või töötajaga ühes toas ilma eelnevalt lapsevanemaga
kooskõlastamata;
6) alaealine treenitav ei kutsu treenerit/töötajat endale koju ilma lapsevanemaga
kooskõlastamata;
7) alaealine treenitav ei lähe treeneri/töötajaga üksühele kohtumisele ilma, et oleks teavitanud
sellest enda lapsevanemat;
8) alaealine treenitav ei otsi põhjendamatult treeneri ja/või töötajaga füüsilist kontakti, mis ei
ole seotud eesmärkidega nagu juhendamine, julgustamine või lohutamine;
9) alaealine treenitav ei võta ilma lapsevanema nõusolekuta vastu treeneri/töötaja poolt tehtud
ebasobivaid hinnalisi kingitusi ega raha.
3.3. Treenitav tagab soopõhiselt ahistamisvaba keskkonna, mis väljendub järgmises:
1) ei alanda vastassugu või soopõhiselt;
2) ei suhtu vastassoost treenerisse, töötajasse või teise treenitavasse halvustavalt ega solvavalt;
3.4. Treenitav tagab seksuaalselt ahistamisvaba keskkonna:
1) ei tee treenerist/töötajast ega teistest treenitavatest või nendele sobimatu seksuaalse sisuga postitusi
erinevate sotsiaalmeedia kanalite (nt Instagram, Facebook, Snapchat, TikTok) kaudu.
2) ei tee seksuaalse alatooniga nalju, märkusi, žeste, kommentaare treeneri, töötaja või teise treenitava
suunal;
3) ei kõneta treenerit, töötajat, teist treenitavat seksuaalse alatooniga või ei tee mitmetähenduslike
nalju;
4) ei tee märkuseid treeneri, töötaja teise treenitava seksuaalse orientatsiooni kohta;
3.5. Treenitav tagab uimastivaba keskkonna, mis väljendub järgnevas:
1) ei tarvita alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid (ilma arsti ettekirjutuseta) ning ei
ole treeningutel, võistlustel vm väljasõidul alko-, või narkojoobes;
2) ei paku treenerile/töötajale ega teisele treenitavale alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid
aineid ega julgusta neid kasutama.
3.6. Treenitava poolsed rikkumised:
1) kui treenitav on mõnda ülaltoodud käitumisnormi rikkunud, on treeneril õigus treenitav treeningust
eemaldada. Sõltuvalt rikkumise ulatusest teavitab treener sellest lapsevanemat ja vajadusel klubi
juhtkonda;
2) rikkumise asjaolude selgitamiseks on treeneril või töötajal õigus treenitavalt jt asjaosalistelt nõuda
seletuskirja kirjutamist. Seletuskirja kirjutamisest keeldumise, samuti seletuses valeandmete esitamise
eest võib treener või töötaja teha juhtkonnale ettepaneku algatada distsiplinaarmenetlus.
4. LAPSEVANEMA KÄITUMINE
4.1. Lapsevanema lugupidav käitumine väljendub järgnevas:
1) kasutab lugupidavat kõneviisi;
2) vastutab enda ja oma lapse käitumise eest nii treeningkeskkonnas kui võistlustel;
3) aktsepteerib kohtunike otsuseid kui see ei sea ohtu lapse tervist;
4) aktsepteerib treeneri/töötaja otsuseid ning ei häiri nende tööd;
5) ei käitu alandavalt, ähvardavalt ja halvustavalt;
6) ei kasuta rassistlikku või diskrimineerivat kõneviisi.
7) ei sekku treeningprotsessi
4.2. Lapsevanema eetiline käitumine väljendub järgnevas:
1) ei varja või jäta treeneriga jagamata infot lapse tervislikust seisundist, mis võib vajada
lisatähelepanu;
2) ei tülita põhjendamatult treenerit ja/või töötajat ega luba seda teha ka enda alaealisel lapsel;
3) ei küsi treenerilt ja/või töötajalt tema eraelu puudutavaid küsimusi ning ei luba seda teha ka enda
alaealisel lapsel;
4) ilma eelneva kokkuleppeta ei luba treeneril ja/võit öötajal enda alaealist last sõidutada;
5) ei sisene riietus-või duširuumi ilma loata, austades treenitavate privaatsust;
6) ei ööbi ühes toas teiste treenitavatega ilma lapsevanemate nõusolekuta;
7) ei luba ilma eelneva kooskõlastuseta enda alaealisel lapsel kutsuda treenerit/töötajat koju;
8) ei luba ilma eelneva kooskõlastuseta enda alaealisel lapsel treeneri/töötajaga üks ühele kohtumisi;
9) ei luba ilma eelneva kooskõlastuseta enda alaealisel lapsel võtta vastu treeneri/töötaja poolt tehtud
ebasobivaid hinnalisi kingitusi ega raha;
10) ei postita ega luba oma lapsel postitada sotsiaalmeedias eetikareegleid rikkuvaid postitusi.
4.3. Lapsevanem tagab soopõhiselt ahistamisvaba keskkonna, mis väljendub järgmises:
1) ei suhtu vastassoost treenerisse, töötajasse või teise treenitavasse halvustavalt ega solvavalt;
2) ei alanda vastassugu või soopõhiselt;
3) ei kiusa vastassugu või soopõhiselt
4.4. Lapsevanem tagab seksuaalselt ahistamisvaba keskkonna:
1) ei tee seksuaalse alatooniga nalju, märkusi, žeste, kommentaare treeneri, töötaja või teise
treenitava suunal;
2) ei kõneta treenerit, töötajat, teist treenitavat seksuaalse alatooniga või ei tee mitmetähenduslike
nalju;
3) ei tee märkuseid treeneri, töötajate ise treenitava seksuaalse orientatsiooni kohta
4) ei tee treenerist/töötajast ega teistest treenitavatest või nendele sobimatu seksuaalse sisuga postitusi
erinevate sotsiaalmeedia kanalite (nt Instagram, Facebook, Snapchat, TikTok) kaudu.
4.5. Lapsevanem tagab uimastivaba keskkonna, mis väljendub järgnevas:
1) ei viibi treeningul,võistlusel vm väljasõidul alko-,või narkojoobes;
2) ei paku treenitavatele alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ega julgusta neid
kasutama.
4.6. Lapsevanem pöörab tähelepanu lapse tervislikule ja tasakaalustatud toitumisele ning piisavale
puhke- ja uneajale.
4.7. Lapsevanema poolsed rikkumised:
1) kui lapsevanem on treeneri, töötaja või treenitava arvates mõnda ülaltoodud käitumisnormi
rikkunud, teavitatakse sellest treenerit/klubi juhtkonda. Treener/klubi juhtkond hindab saadud teavet
ning pöördub selgitusteks lapsevanema või vajadusel juhtkonna poole;
2) rikkumise asjaolude selgitamiseks on juhtkonnal õigus nõuda lapsevanemalt seletuskirja
kirjutamist. Seletuskirja kirjutamisest keeldumise, samuti seletuses valeandmete esitamise eest võib
juhtkond algatada distsiplinaarmenetluse.
5.KÄITUMNE KAHTLUSE VÕI TEAVITUSE KORRAL
5.1. Kõiki teateid, vihjeid ja kahtlustusi peab võtma äärmiselt tõsiselt ja nendele tuleb reageerida ning
neid tuleks käsitleda kiireloomulistena. Teavitatud juhtumite analüüsimine ja edasiste tegevuste
planeerimine on tegevjuhi vastutusalas. Abi vajavast lapsest tuleb igal juhul teavitada lasteabi
telefonil 116 111. Hädaohus lapsest tuleb teada anda hädaabinumbrile 112;
5.2. Kui kannatanu teavitab juhtumist treenerit või spordiklubi/spordialaliidu töötajat, on nad
kohustatud edastama selle info tegevjuhile. Tegevjuhi võimaliku huvide konflikti puhul teavitatakse
juhatust;
5.3. Kui kannatanu on täisealine ja ta on teavitanud juhtumist spordiklubi/spordialaliitu, tuleks
julgustada teda seksuaalse väärkohtlemise või muu vägivalla juhul pöörduma politseisse. Soovitatav
on kannatanule pakkuda tuge politseisse pöördumisel ning veenduda, et talle on teada võimalikud
psühholoogilise jm abi võimalused;
5.4. Kui kannatanu on alaealine, tuleb esmalt veenduda:
1) kas alaealise kannatanu lapsevanemad on juhtumist teadlikud või mitte;
2) kas kannatanu on nõus, et lapsevanemad saaksid sellest teada (või ta mingil põhjusel seda ei soovi).
Klubipoolne täiskasvanu (määratud kontaktisik) peab võtma lapsevanematega ise ühendust, et
teavitada juhtunust ja leppida kokku edasised tegevused. Kui lapsevanemad ei tea, kuidas edasi
tegutseda, peab abi küsima lasteabist. Oluline on, et vastutus ei jääks lapsele;
5.5. Kui on kahtlus, et väärkohtleja on lapsevanem, tuleb spordiklubil/spordialaliidul aidata last ja
pöörduda juhtumi iseloomust lähtuvalt kas kohalikku omavalitsusse, lasteabisse või politseisse;
5.6. Kui on alust arvata, et kannatanuks on treener või töötaja, tuleb sellest teavitada vastavalt 1.6
sätestatud alusel.
5.7. Kui on kahtlus, et juhtumi puhul võib, aga ei pruugi tegu olla kuri- või väärteoga, tuleb pöörduda
politseisse ja küsida nõu. Kui on veendumus, et tegu võib olla kuriteoga (sh seksuaalkuriteoga) või
väärteoga, võta ühendust hädaabinumbril 112. Politseisse tuleks pöörduda kohe samal päeval.
Politseile saab teatada ka kirjalikult e-kirja teel ppa@politsei.ee või lähimasse politseijaoskonda
pöördudes. Spordiklubi/spordialaliit peab politseiga kooskõlastama edasised tegevused, et mitte
takistada politseiuurimist.
5.8.Seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks asuvad Lastemajad tegutsevad
Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Teenus on kättesaadav kõikidele abi vajavatele lastele Eestis.
Lastemaja poole võib pöörduda ka nii tavakodanik kui spetsialist telefonil 5854 5494 või kirjutades
info@lastemaja.ee. Nõu saab samuti lasteabitelefonil 116 111, mis on 24/7 kättesaadav eesti, vene ja
inglise keeles.
5.9. Tööandja peab teadma olukorrast, kus lastega töötab isik, kellele on alus esitada kahtlustus laste
vastu toime pandud süütegudes (kuri- või väärtegu).
5.10. Juhul kui tööandja ei peata töösuhet või kahtlustatav ei lahku ajutiselt töölt, tuleb sellest teada
anda politseile, EADSE-le või Spordikoolituse ja -Teabe SA-le.
6. DISTSIPLINAARMENETLUS
6.1. Rikkumised käesoleva korra alusel:
1) eetikaalased rikkumised (p.2.1;p.3.1;p.4.1);
2) lugupidava kohtlemisega seotud rikkumised (p.2.2;p.3.2;p.4.2);
3) õigus puutumatusele (p.2.3);
4) soopõhine ahistamine (p.2.4;p.3.3;p.4.3);
5) seksuaalne ahistamine (p.2.5;p.3.4;p.4.4);
6) uimastivaba keskkonnaga seotud rikkumised (p.2.6;p.3.5;p.4.5);
7) tervisliku ja tasakaalustatud toitumise ning piisava puhke-ja uneajaga seotud rikkumised (p.
4.6).
6.2. Distsiplinaarmenetluse (edaspidi menetlus) algatamine
1) Kõik pöördumised fikseeritaks kirjalikult (registreeritakse) ja kahtluse korral algatatakse
distsiplinaarmenetlus. See tähendab, et märgitakse üles kõik juhtumiga seotud sündmused, toimingud
ja kontaktid, sealhulgas kuupäev, kellaaeg ja juhtumi kirjeldus.
[Kuupäev] [Kellaaeg] X sai juhtumi kohta telefonitsi/e-kirja teel infot inimeselt Y. [Kuupäev]
[Kellaaeg] X rääkis juhtumist spordiklubi töötajaga. [Kuupäev] [Kell] Spordiklubi töötaja vestles
inimesega Y.
[Kuupäev] [Kell] Spordiklubi töötaja teavitas spordiklubi tegevjuhti.
Vältida tuleb põhjendamatute küsimuste küsimist, mis on kantud pelgalt uudishimust.
2) Juhtkond (kas juhatus või juhataja/tegevjuht )peab juhtumi käsitlemisel hindama võimalikku
huvide konflikti ja protokollima sellekohase teabe;
3) Distsiplinaarmenetlust viib läbi juhtkonna poolt määratud isik või komisjon. Kui huvide konflikti
ei suudeta vältida, edastatakse juhtum spordialaliidule või EADSEle;
4) Juhtumi distsiplinaarmenetlust viib läbi sellega seotud klubi juhatus või alaliidu juhatus.
5) Töötaja või treeneri puhul käsitletakse rikkumist ametialase rikkumisena;
6) Kui juhtum on esitatud politseile, peab spordialaliit hindama, kas kahtlustatav saab seni oma
tegvust jätkata;
7) Juhtumi korralduse eest vastutavad töötajad peavad asjaosalistega läbi viima individuaalsed
vestlused ja hindama ning analüüsima olemasolevat teavet. Selle põhjal tuleb esitada juhatusele
üldistav kokkuvõte, mis sisaldab ettepanekuid edasiseks tegevuseks.
NB!Isikuandmete kirjapanemisel tuleb lähtuda Isikuandmete kaitse seadusest tulenevate nõuetega.
• Dokumenteerimise eesmärk on anda selge ja üksikasjalik ülevaade juhtumi käsitlemisest
organisatsiooni sees. See on oluline juhul, kui hilisemas etapis hakkab juhtumit uurima
ajakirjandus või politsei.
• Dokumenteerimist tuleb käsitleda äärmiselt konfidentsiaalsena ning sellega hakkab tegelema
piiratud arv isikuid.
• Juhtkond peab tagama, et teavet juhtumite kohta ei edastataks kellelegi peale konkreetse
juhtumiga tegelejatele.
o Juhtumite puhul, mis võivad olla kriminaalkorras karistatavad, peab
spordiorganisatsioon enne spordiklubi või treeninggrupi teavitamist küsima nõu
politseilt, samuti enne lapsevanemate/hooldajate/eeskostjate ning teiste laste ja noorte
teavitamist. Vajadusel meediale jagatav info peab olema lühike, konkreetne ja
detailideta.
• Kuulujutud muudavad politseiuurimise või spordiorganisatsiooni juhtumi käsitlemise
keerulisemaks ning lisavad asjasse puutuvatele inimestele soovimatut survet. Samuti on
keelatud hinnangute andmine juhtunust info avaldaja ning ohvrite kohta. Iga kannatanu
versiooni kahtluse alla seadev käitumine või väljaütlemine võib olla taasohvristav ning tema
või teiste võimalike ohvrite tervist mõjutavate tagajärgedega. Sellise käitumise ennetamine
ning vajadusel lõpetamine on organisatsiooni (juhi) vastutusel.
Juhul kui tekib vajadus lisainformatsiooni saamiseks, võtke ühendust EADSE-ga.
6.3. Menetluse käik
1) Teavitus osapooltele menetluse algatamisest või algatamata jätmise kohta–mitte hiljemalt
kui 5 kalendripäeva peale teate saamisest (k.a);
2) Menetluse algatamisel avatakse toimik ning antakse osapooltele aega (maksimaalselt 15
päeva) esitada tõendeid, taotlusi, vastulaused, selgitusi ning tagada võimalus
menetlustoimikuga tutvumiseks;
3) Esitatud tõendid, taotlused, vastulaused esitatakse e-kirja, posti teel allkirjastatult;
4) Menetlusekomisjonil(MK)on õigus küsida osapooltelt ja kolmandatelt isikutelt täiendavaid
selgitusi, tõendeid;
5) MK koostab toimiku ja selle alusel koostab (väär)teoprotokolli või etteheite/süüdistuse;
6) MK võib pöörduda EADSE poole ekspert arvamuse saamiseks;
7) Toimik koos karistusettepanekuga edastatakse juhtkonnale otsuse tegemiseks;
8) Menetluses olev teave on menetluse ajal konfidentsiaalne;
9) Karistusotsuse tegija määrab juhtumi avalikustamise ulatuse.
6.4. Karistuse liigid
1) suuline või kirjalik hoiatus (TLSmõistes);
2) treeningul osalemise või juhendamise keeld määratud ajaks;
3) töölepingu/teenuslepingu lõpetamine;
4) võistlustele lähetamise keeld määrtaud ajaks.
6.5. Karistuse määramine
1) Suuline või kirjalik hoiatus, milles märgitakse, et korduvuse korral võetakse kasutusele
rangemad meetmed;
2) Spordialaliidu/spordiklubi/spordikooli kirjalik otsus, kus on märgitud juhendamise keeluaeg ja
tingimused (nt keelatud viibida spordiklubi ruumides määratud ajavahemikul);
3) Kirjalik otsus töölepingu/teenuslepingu lõpetamisest;
4) Liitkaristuse määramine, nt rahatrahv ja juhendamise keeld määratud ajaks.
6.6. Menetluse otsus
Otsus tehakse (toimiku alusel) teatavaks mõlemale osapoolele, milles on märgitud:
1) juhtunus osalejate nimed,sünniaeg (isikukood), elukoht;
2) rikkumise sisu (faabula);
3) asjaolud ja menetluskäik;
4) otsus tuginedes karistusliikidele.
Materjalide edastamise otsus politseisse:
1) väärteotunnuste esinemisel;
2) kuriteotunnuste esinemisel.
Otsusest teavitamine asjasse puutuvatele organisatsioonidele ja EUL liikmetele kommünikee kaudu,
sh EOK, EADSE, SKTSA vm, võttes arvesse isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid nõudeid).
6.7. Edasikaebamise kord
1) Spordialaliidu/spordiklubi distsiplinaarkomisjonis süüdimõistetud isikul on õigus pöörduda
EADSE poole ekspertarvamuse saamiseks.
2) Kaebus määratud apellatsiooniüksusele (nt spordialaliidu apellatsioonikomisjon, juhatus,
EOK spordiarbitraaž, kohus vm).
6.8. Distsiplinaarmenetluse lõpetamise alus
1) koosseisu puudumisel;
2) aegumine (rikkumise toime panemisest 5aastat);
3) surm;
4) otstarbekuse kaalutlusel;
5) kokkuleppe saavutamisel(leppemenetlus);
7. LÕPPSÄTTED
1) Muudatusi korras tehakse üldjuhul vahetult enne hooaja algust või seoses muutustega
seadusandluses või spordialaliidu/spordiklubi põhikirjas;
2) Lähtuvalt antud korrast võib kehtestada täiendavaid juhendeid või reegleid, mis on kättesaadavad
www.iktartu.ee
3) Töötajaid hoitakse kursis uuendusteg